Mul on huvitav seik sellest ajast, kui alustasin spunkimisega. See pole küll eriti naljakas, pigem eriline.
Kui ma registreerisin, tegin nähtavaks oma meiliaadressi. Noh, et minuga ikka suhelda saaks vajadusel. Siis riputasin üles pildid mõnest asjast ja valisin neile uued omanikud. Hakkasin kirjutama ka emaile. Enne kui kõik kirjutada sain, jõudis kahe äraantud raamatu uus omanik juba kirjutada, et märkas minu kinnitust, kuid minu kinnitavat maili veel polnud. Küsis mu numbri ja tuli veel samal päeval ukse taha. Ise olin veel rahul, et keegi minu raamatuid kohe nii kiirelt tahtis. Otse loomulikult tuli välja, et oli vale inimene, sest õige inimene kirjutas ka mulle ise ja sellelt mailiaadressilt, mis tal soovi avaldades oli kirja pandud. Päris loll tunne oli, kui hakkasin mõtlema, et ma ei vaadanud algul üldse seda mailiaadressi, millelt võõras maili saatis. See oligi täitsa võõras aadress. Õnneks see õige uus omanik ei pidanud pettuma, pakkusin talle samaväärseid raamatuid ja ta oli nõus. Aga see võõras oli end kenasti kurssi viinud, ma isegi kahtlen, kas ta üldse registreeritud kasutaja seal on.